Tehnilised nõuded käsikirjadele

 

1. Materjal peab olema lõplik ja ühes failis ning selle osad õigesti järjestatud, tekstis ei või olla kommentaare.

2. Failis kasutatakse ühtset pealkirjade, alapealkirjade ja üldteksti stiili. 

 

3. Sõnade vahel ei tohi asetseda üle ühe tühiku, lõigu ulatuses ei tohi kasutada reavahetust – seda kasutatakse vaid lõigu lõpus.

 

4. Tabelid peavad olema tabeli formaadis.

 

5. Taandrida tekitatakse lõigu määratlusi muutes, tühja reaga või tabulaatoriga.

 

6. Interneti ja e-posti aadressides ei kasutata tühikuid.

 

7. Tekstis kasutatakse kahe erineva pikkusega kriipsu (side- ja mõttekriipsu). Sidekriips on lühike -, mõttekriips aga pikk –.

 

8. Loetelurühmad võib nummerdada nii numbritega 1, 2, 3, ...; tähtedega a, b, c, ... või bulletitega.

 

9. Tsitaadid ja katkendid võivad paikneda nii teksti sees kui eraldi lõiguna. Teksti sees on üldjuhul lühikesed tsitaadid (kuni kaherealised) ja need on kas jutumärkides või kaldkirjas. Pikemad tsitaadid vormistatakse omaette lõiguna, need peavad olema põhiteksti suhtes vasakust servast nihutatud ja väiksema fondiga. 

 

10. Kasutatud kirjanduses tuleb märkida autori nimi, teose täispealkiri, kirjastus, väljaandmisaasta. Raamatute, kogumike, ajakirjade ja ajalehtede pealkirjad kirjutatakse kaldkirjas, artiklite pealkirjad harilikus kirjas. Elektroonilistele allikatele viitamisel lisatakse allika vaatamise kuupäev.

 

11. Tiitellehe pöördele paigutatakse teose väljaandmisega seotud info (toimetaja, tõlkija, kujundaja, illustreerija, retsensendid, fotode autorid või fotode päritolu, finantseerijad/toetajad, tänuavaldused, ISBN/ISSN jne).

 

12. Fotod, logod ja graafilised kujutised paigutatakse failis soovitavasse kohta või märgitakse nende asukoht numbriga. Fotod esitatakse ka eraldi, töötlemata kujul (tif, jpg), vektorgraafika esitatakse vektorgraafika failidena (wmf, ai, eps, cdr, pdf). Fotode resolutsioon peaks olema vähemalt 300 dpi.